Vist ei ole kedagi, kelle argipäev oleks koguaeg üks roosamanna. Samas on kõigi meie eludes aegajalt suuremaid sündmusi, mis tõstavad meie õnnetaset nii, et saame pisut seda roosamannat siiski maitsta. (Näiteks kui sõidame puhkusereisile või kui meil on mõni tähtpäev.) Paraku toimib aga meie psüühika nii, et läbi selliste suursündmuste kogetud õnnetunne ei jää meisse püsima kuigi pikaks ajaks. Ehkki selliseid sündmusi aegajalt kogeda on vajalik, on püsiva õnne seisukohalt palju olulisem kogeda iga päev pisikesi õnnehetki, mis on kokkuvõttes palju olulisemad kui n-ö suured õnned. Niisiis ei tohiks argipäevade väikeseid õnnehelmeid sugugi alahinnata, need toidavad meie meeleolu küll väiksemate kogustega, ent siiski järjepidevalt. Suurepärane on see, et me saame ise neid väikeseid õnnehetki oma argipäeva luua.
Enne kui asume praktiliste nippide juurde pisut teooriat.
Nii teadlased kui ka vaimsed õpetajad peavad oluliseks eristada hetkelist ja püsivat õnne. Hetkeline õnn sünnib välistest ergutajatest nagu šokolaad või uus auto. Ehkki esialgu võib rõõm olla suur, pakuvad seesugused asjad meile pigem ajutist meelehead. Püsiv õnnetunne sünnib aga meie igapäevastest valikutest – sageli ka rutiinist, mida me oleme endale loonud. Luues endale rutiini, mis järk-järgult head enesetunnet üles ehitab, saame hoida oma meeleolu stabiilselt üleval. (See ei tähenda, et peaksime koguaeg olema eufooriliselt õnnelikud, pigem tähendab see stabiilset head enesetunnet.)
Endale hea enesetunde ehitamine sarnaneb lego klotsidest maja ehitamisega. Ehkki üks klots üksinda ei tundu kuigivõrd oluline ja kandev, saab tema roll määravaks teistega kõrvuti seistes. Õnne seisukohalt tähendab see päeva jooksul väikeste "rituaalide" tegemist, mis aegajalt meie õnne- ja heaoluhormoone jälle käivitaks ja meie kehasse paiskaks. Me ise ei tarvitse olulist erinevust võib-olla kohe tundagi, ent meie sees need protsessid toimetavad ja koosmõjus teiste väikeste "rituaalidega" kujundavad nad meie baasenesetunde.
Biofüüsik Stefan Klein kirjutab: "Õnneotsingutega on umbes samasugune lugu nagu püüdlemisega saleda joone poole: ajaliselt piiratud dieet ei ole suurt kellelgi aidanud ideaalkaalu saavutada – toitumine tuleb ümber korraldada pidevalt. Täpselt samamoodi tuleb muuta meie eluviisi nii, et meil tekiks võimalikult palju juhust tajuda õnnetunnet." Seega tuleks meil luua endale positiivne rutiin, sest nagu Klein ütleb: "õnne tegurid ilmutavad oma mõju siis, kui muudame need harjumusteks."
 |
| Elu pole alati roosamanna, aga täpid võivad lisada värvi. |
Milline võiks olla õnneliku päeva rutiin?
Hommikurituaalid
On oluline, et me looksime endale igaks hommikuks mingi positiivse rituaali, mis täidaks meid rõõmu ja rahuga. Ühtede jaoks võib see olla hommikujooga, teiste jaoks meditatsioon, kolmandate jaoks tervisekõnd, neljandate jaoks ahju tule tegemine. Hommikul kohe uudiste lugemine, raadio või teleka sisse lülitamine, ei ole kuigi hea rituaal. Tuleks lubada endal rahulikult ärgata, tajuda end ja ümbritsevat ja mitte kohe paisata end info ja rahutute uudiste meelevalda. Mina püüan suhteliselt pärast ärkamist tõmmata selga spordiriided ja minna välja jooksma või kõndima. Mulle väga meeldib hommikuti niimoodi päeva tervitada, lisaks on liikumine üks tõhusaim vahend meeleolu tõstmiseks. Pärast liikumist teen oma nahale kuivharjamist ja külma-kuuma dušši.
Jaga hellitusi
Teadlased on kindlaks teinud, et puudutused vallandavad meie kehas õnnehormoone. Sestap tasub võtta aega selleks, et hommikul lähedust jagada ja mitte ainult oma kaasale, vaid paitada ja musitada üle ka oma lapsed ja koduloomad ja kui neid ei ole, siis ka iseenda naha puudutamine ja silitamine lükkab need õnnehormoonid tööle. Mina püüan leida iga hommik aega selleks, et Oliveri selga silitada.
Ava oma meeled
Nagu eelmises postituses juttu oli, saame elamusi läbi oma meelte. Selleks, et elamused oleksid sügavamad, tasub kohe hommikul pingutada selleks, et oma meeli avada ja oma tähelepanu ergutada. Mina küll kohvi ei joo, ent kohvi valmistamine on üks hea meeli ergutav toiming. Tuleks nautida lõhnu ja maitseid, mida see pakub. Samamoodi lõhnu, maitseid ja värve naudiskledes võiks valmistada hommikusööki. Mina püüan oma meeled valla lüüa juba hommikukõndi tehes, et märgata värve, helisi, valgust jne., ent püüan nautida ka hommikusöögi tegemist. (Minu viimase aja lemmik on mustikasmuuti – aitäh issi, et sa need mustikad metsast koju tõid :D)
 |
| Punased kibuvitsamarjad ühel minu hommikukõnnil. |
Riidekapirituaalid
Need riided, mida me endale hommikul tööle minekuks selga valime, mõjutavad meie meeleolu terve päev. Vajades hellust, lähedust, soojust valime alateadlikult kapist oma kõige mõnnama ja pehmema pusa või kampsuni. Soovides olla aga energiline ja rõõmus, tasub valida värve ja mustreid – see tõesti töötab!
Loo vaheldust
See kehtib muidugi ka riietumise kohta, ent mistahes rutiinseid päevatoimetusi tehes, tasuks aegajalt luua teadlikult vaheldust. Üks õnne teguritest on Stefan Kleini sõnul just vaheldus. Meie ajule meeldib vaheldus, aga selleks, et saada vaheldusest rõõmu, on vaja kogeda ka rutiini. Niisiis tasuks näiteks tööle minnes, valida endale teinekord mõni teine tee või viis. Suurepärane oleks tööle liikuda jala ja vahel oma teekonda teadlikult muuta, nii saad kätte nii liikumisrõõmu kui ka vahelduse. Samuti võiks eelistada autole ühistransporti. Esiteks on see keskkonnasäästlikum, teiseks annab see sulle võimalust ise rohkem liikuda ja kolmandaks on ühistransport üks väga tore koht, kus näha teisi toredaid inimesi ja saada inimlike hetkede osaliseks.
Naudi vaimset pingutust!
Tuleb välja, et meie ajule meeldib pingutada. Talle meeldivad ülesanded ja väljakutsed, mis haaravad täielikult tema tähelepanu. Talle meeldib asju välja mõelda, leida lahendusi ja luua – kui ta saab seda teha, paiskab ta jälle meie kehasse õnnehormoone. Oluline on aga see, et see vaimnepingutus oleks meie jaoks sobiva raskusega. Kui väljakutse on meie võimete jaoks liiga väike või liiga suur, siis rahulolutunnet ei teki. Seega on õnnelikud need inimesed, kes saavad oma tööülesandeid täites kasutada oma loomupäraseid võimeid kõige optimaalsemalt. Mulle pakub vaimset pingutust kirjutamine, sündmuste organiseerimine jms.
Tee ise süüa
Uurides õnne ja rahulolu kohta leidsin kinnitust sellele, et söögitegemine teeb tõe poolest meid õnnelikuks. Stefan Klein selgitab: "Kokkamine on ideaalne näide tegevuse kohta, mis võib vallandada terve õnnetunnete tulevärgi: seal on rõõm juba retsepti valikul ja sisseostude tegemisel, siis flow, kui me rooga valmistame, ja loomulikult meeleline nauding, kui me loodetavasti õnnestunud rooga maitseme. Lisandub aga veel rahuldus, mida pakub meisse sügavale juurdunud rõõm kõigest uuest: võimalused proovida uusi retsepte ja katsetada tundmatute koostisainetega on kokakunstis lõputud. Kui me lõpuks sõpru või peret kostitame, naudime lisaks veel tunnustust ja seltskonnas viibimise õnne. Tähtis on seegi, et kokkamine ja söömine annab ainet arvukateks vestlusteks, milles igaüks saab sõna sekka öelda. Ja ka see, kes elab üksi ning võtab end suure seesmise vastuseisuga võideldes kokku ja roa valmis teeb, saab tasuks hea tunde, et on end ise natuke hellitanud."
Kui aga köögis toimetada, tõstab kokkamisnaudingut see, kui oled valinud värsked ja värvilised toiduained, mis pakuvad ilu nägemismeelele ja mõnusad vürtsid, mis ergutavad lõhna ja maitsemeeli. Võimalikult paljud asjad tuleks valmistada ise, sest kaalukas osa toidutegemise naudingust on ise kätega asja sees olemine – riivimine, hakkimine, sõtkumine, segamine jne. Sest mäletate, elamused on seda intensiivsemad, mida lähemalt me neid kogeme. Et ka meie kuulmismeel ei jääks naudingust ilma, võiks toidutegemise kõrvale kuulata mingit eriti head muusikat, ehkki ka potis podiseva supi mulgsumist võib olla päris meeldiv kuulata ning ka vaikus on alati hea kaaslane. Mina valin köögitoimetuste kõrvale sageli Klassikaraadio, sest klassikalises muusikas lihtsalt on mingi sügav korrastav ja ülendav jõud sees.
 |
| Minu värviline hommikupuder. |
Tegele oma hobiga
Mingi meile meelepärase hobiga tegelemine täidab meid jällegi rõõmuga. Kui tegemist on kollektiivse harrastusega, lisandub veel ka rõõm suhtlemisest. Kui tegemist on sportliku hobiga, saab täidetud liikumisrõõm. Kui hobi haarab käelist tegevust, saab meie aju sellest positiivseid impulsse. Tavaliselt on hobide puhul ka see tore, et rõõmu pakub nii protsess kui ka lõpptulemus, oluline on aga selle harrastamise regulaarsus. "Pidevalt saame oma head enesetunnet tõsta sellega, et õpime midagi, mida saame harrastada regulaarselt – olgu see siis tango tantsimine, akvarellidega maalimine või malemäng," selgitab S. Klein.
Ole tänulik
Katsed on näidanud, et tänulikud inimesed on õnnelikumad, sest suudavad kõrgemalt hinnata seda, mis nende elus on ja tunnevad vähem rahutust ja rahulolematust, selle üle, mida neil ei ole.
Enamasti lähen ma tööle jalgsi. Jalutuskäik kestab umbes 15 minutit. Selle aja pühendan ma tänamisele. Ütlen oma mõttes tänu igasuguste asjade eest, mida ma tunnen, näen või kuulen. “Ma olen tänulik selle naeratava inimese eest. Ma olen tänulik selle lõbusa koera eest. Ma olen tänulik, selle õie eest, mis läbi aiavõre kasvab. Ma olen tänulik selle trammijuhi eest, kes mind üle tee lubab. Ma olen tänulik toreda hommiku eest, mis meil Oliveriga oli jne.” Ehkki ma ei suuna seda tänu justkui kellelegi konkreetselt, on see siiski tänu Suurele Vaimule, kes on selle kõik loonud ja minu ellu toonud.
Kui päev on läbi saanud ja ma olen kõik muud mõtted ära mõelnud, panen oma öökapil lambi kustu, tõmban endale teki peale ja ütlen jumalale: “Aitäh, selle toreda päeva eest.” Kui ma siis veel jaksan, siis tänan ka eraldi erinevate elamuste eest, mida päev pakkus. Selles tänumeeles suigun vaikselt unele.
Õnnelikku argipäeva kõigile!
Mari
Kommentaarid
Postita kommentaar