Õnnemustrid

On raske uskuda, et need kaks sõna "migreen" ja "õnn" võiksid sobida ühte lausesse, ent paar päeva tagasi oli mul võimalus kogeda neid mõlemaid. Jah, olen üks neist, keda kimbutab aegajalt painav peavalu ja selle juurde vahel ka iiveldus ja oksendamine. Ma ei oska öelda, millal need mul täpselt algasid, aga mingid kummalised ilma põhjusetta "paha-olla-haigused", olid mul igal juhul juba põhikoolis. Tänasel päeval kogen migreeni korra kuus ja see on seotud päevadega – algab, kas enne, pärast või nende ajal. Kui ma olin rase, siis mul migreene ei olnud, (aga siis lihtsalt iiveldas neli esimest kuud kogu aeg. 😄)  Kui ma tunnen, et migreen hakkab mööda kukalt ülesse ronima, siis ma ei torma kunagi kohe tabletikarbi järgi. Millegi pärast ma loodan iga kord, et seekord nii hulluks ei lähe ja ma saan ilma hakkama. Usun nimelt, et migreeni on võimalik seljatada mõttejõul (ja olen paar korda seda ka teinud). Teisalt on migreen just ülemõtlemise ja endale liiga kõr

Täna algab ametlikult sügis, see kõige värvilisem ja küpseid vilju täis aastaaeg, kui päike paistab kuldselt ja maapind lõhnab tummiselt. Me saame olla väga õnnelikud ja tänulikud, et elame laiuskraadil, kus loodus pakub meile nii mitmekülgseid elamusi.  Õnne seisukohalt on meil väga vedanud, sest nimelt üks asi, mida me õnnelik olemiseks vajame, on VAHELDUS . Positiivne rutiin on hea, aga samavõrd januneb meie meel uue ja huvitava järele. Loodus pakub meile seda uudsuse elamust iga paari kuu järel. Kui meie laiuskraadil vohaks igavene suvi, ei tunneks me päikesest ja soojadest ilmadest pooltki nii suurt rõõmu kui olukorras kui suvesooja jagub meile vaid mõneks kuuks. Niisamuti tunneme rõõmu, kui sajab alla esimene lumi või kui hakkavad ilmuma esimesed kevadmärgid.  Eesti loodus on nagu kunstisaal, mis pakub uut näitust iga paari kuu järel!  Sügisel on need muutused looduses väga kiired nii, et tasub olla tähelepanelik ja leida aega looduses viibimiseks. Kellel on kodu lähedal mets või

Minu viimane postitus siin blogis ilmus 19. detsembril 2020. aastal ehk peagi kaks aastat tagasi. Selle kahe aasta sisse on mahtunud minu jaoks päris palju. Esiteks poja sünd, kes on tänaseks juba aastane poisiklutt ja teiseks minu õnneraamatu ilmumine. See blogi oligi kunagi selle jaoks, et aidata mul seda raamatut kirjutada, nii, et paljud siin blogis avaldatud mõtted jõudsid ka raamatusse. Raamat sai pealkirjaks "Õnn kuulub kõigile" ning seda saab soetada kõigist suurematest raamatupoodidest.    Aga nüüd tundsin, et on jällegi aeg oma blogilehte soojendada ja seda eelkõige seepärast, et sügis on käes. Kui suvel oleme loomutasa õnnelikumad, sest päike paistab, suhtleme ja liigume rohkem, siis sügisel, kui energia pöördub sisse ja elame rohkem töö- ja argirutiinis, kipub ka meeleolu langema.  (Ja mis seal salata, praegu on maailmas ka väga heitlikud ajad.) AGA kui me teadvustame seda, et meie vaim vajab praegu suuremat hoolt ja tähelepanu, siis saame talle seda ka pakkuda.