Otse põhisisu juurde

3 olulist taipamist õnnest

Enne kui hakkan kirjutama praktilisematest teemadest, tahaksin jagada kolme arusaama, millest tegelikult õnne loomine meie ellu algab. Kui me tõe poolest need kolm arusaama endasse vastu võtame, oleme teinud suure sammu õnnelikuma ja rahulolu pakkuvama elu poole.

1. Õnn on meile loomuomane ja kuulub meile kõigile

Me sünnime maailma oskusega tunda rõõmu, õnne ja rahulolu nii, et keegi ei pea meile seda õpetama. Meie keha, eesotsas ajuga, on programmeeritud õnne tundma. Budistlik õpetus ütleb muuhulgas, et rõõm on inimese loomulik olek. See tähendab, et õnn ja rahulolu on lahutamatu osa inimeseks olemisest, sõltumata sellest, milline inimene on või millist elu ta elab. Nii nagu me oskame hingata, oskame me olla ka õnnelik. 

See võrdlus sobib ka seepärast, et õnn on sarnane nähtus nagu õhk. Meil kõigil on võrdväärne õigus hingata ja samuti on meil kõigil võrdväärne õigus olla õnnelik. Ei ole reglementi, mis ütleks, et üks võib hingata rohkem ja teine vähem. Õnnega on samamoodi – see on vabalt kättesaadav ressurss, mis ei allu ühelegi ühiskondlikule reglemendile. Ei ole nii, et õnnelikud võivad/saavad olla ainult rikkad ja ilusad. Õnn on midagi üldinimlikku ja kuulub kõigile. Õnnelikku elu võib elada igaüks sõltumata soost, rassist, jalanumbrist, haridustasemest või majanduslikust sissetulekust. Õnnelik olemine on lihtsalt lahutamatu osa inimeseks olemisest.


2. Õnn sünnib sisemistest allikatest ja pole seotud rahaga

Sageli arvatakse, et õnn on midagi, mis asub meist väljaspool asuvates asjades või, et õnn on miski, mis võib langeda meile saatuslikul hetkel sülle. Vahel öeldakse suisa mõne inimese kohta, et näe, tal on elus palju õnne olnud, või, et saatus on temaga helde olnud. Tegelikult pole püsival õnne- ja rahulolutundel saatusliku õnnega suurt midagi pistmist. Üle maailma tehtud teadusuuringud kinnitavad, et õnn on vaid vähesel määral, ainult umbes 10%, seotud meist väljaspool asuvate teguritega. See tähendab, et ligikaudu 90% meie õnne- ja rahulolutundest sünnib meie seest ja sõltub seega peaasjalikult meist endist. Seega vastab vanasõna: “Iga mees on oma õnne sepp”, täiel määral tõele. Me saame ise väga palju ära teha selleks, et meie elu oleks õnnelikum ja pakuks meile rohkem rahulolu.

On üsna juurdunud arusaam, et õnne loob raha ja hüved, mida raha pakub. Paljud teadusuuringud aga kinnitavad, et kui inimesel on põhivajadused kaetud, siis teatud punktist alates enam raha õnnetaset ei tõsta. Ka lotovõitjatega tehtud uuringud näitavad, et mõne aja möödudes langeb nende õnnetase varasemale harjumuspärasele tasemele ning, et ka ulmeliselt rikaste õnnetase pole oluliselt kõrgem keskmise inimese omast. Ka maailmakuulsate staaride eluloofilmidest võime näha, et sageli on hoopis edukad inimesed hoolimata tähesärast ja varandusest, märksa õnnetumad kui lihtsad inimesed. Ehk siis raha ja edu meile õnne ei garanteeri, kuigi sageli seda arvatakse. Märksa kindlama garantii õnnele annavad head suhted iseenda, lähedaste ja jumalaga ning võimalus oma loomupäraseid andeid heade eesmärkide nimel kasutada. See on nii, sest õnn ja rahulolu algavad meie siseilmast. Sestap tasuks õnn ja raha asetada erinevatesse lahtritesse. Nad on täiesti erinevad nähtused ja eksisteerivad teineteisest sõltumata.  Seda illustreerib hästi lõik psühholoogia professori Anu Realo artiklist: "Ed Diener koos kolleegidega on läbi viinud uurimusi mitmes maailmanurgas, alates inuittidest Gröönimaal ning lõpetades Ameerika kõige jõukamate inimestega. Tulemused näitavad, et need, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli kohaselt Ameerika 400 rikkama inimese hulka, pole sugugi õnnelikumad kui traditsioonilise eluviisiga masai karjapidajad Keenias."  Seega õnn ja raha ei ole omavahel lahutamatult seotud. 


3. Õnn on õpitav

Kuna õnn sõltub suurel määral meie enda valikutest, mõtteviisist ja harjumustest, on võimalik seda õppida. Ehkki meie sees istuvad aastate vältel sinna kinnistunud mõtlemis- ja käitumismustrid, on võimalik neid muuta. Meie aju on nimelt väga paindlik ja õppimisvõimeline ja nii oleme võimelised õppima ka uusi käitumis- ja mõtlemismustreid, mis loovad meie ellu rohkem õnne ja rahulolu. Igasuguse uue oskuse arendamine nõuab aga harjutamist, niisiis võib laias laastus öelda, et ka õnnelik olemist on vaja harjutada nii nagu harjutatakse pilli või arendatakse oma sportlikke võimeid – tuleb teha lihtsalt õigeid harjutusi! Nii vajab õnnelik eluviis ka otsustavust ja sageli ka soovi oma tavapärastest mugavatest piiridest välja astuda, ent meie keha ja vaim toimib nii, et kui me oleme pingutanud, premeerib ta meid tavaliselt rahulolutundega. Niisiis tasub pisut õnne nimel pingutada.

Sellest, milliseid harjutusi võiks teha, tuleb juttu juba järgmistes postitustes.

Selle postituse lõpuks tahaksin teiega jagada aga ühte lõiku Anu Realo Sirbis ilmunud artiklist, mis olgu siin pigem kui isutekitaja, mitte kui kokkuvõte. Selles lõigus on õnne kohta minu arvates üks väga oluline idee, mis pöörab paljud meie peas õnnega seotud arusaamad pea peale. Nimelt me kipume uskuma, et hea abielu, suurepärane tervis või edukus teeb meid õnnelikuks – et õnn tuleb justkui siis, kui me oleme mingid asjad oma elus kätte saanud. Tegelikult on need asjad aga vastupidises seoses – hea elu tuleb siis, kui me oleme õnnelikud. Ehk kõigepealt on õnn ja positiivne ellusuhtumine ja see on see, mis loob meie ellu häid suhteid, head tervist ja edukust.   

"Miks siis on õnne uurimisteema viimastel aastakümnetel sedavõrd oluline ja populaarne? Sellele küsimusele on konkreetne ja lihtne vastus olemas ning selle leiab artiklist, mis ilmus 2005. aastal ühes kõige mõjukamas ja tuntumas psühholoogia ajakirjas Psychological Bulletin. Selles artiklis analüüsivad Ameerika psühholoogid Sonja Lyubomirsky, Ed Diener ja Laura King mitmete kestus- ja läbilõikeuuringute ning eksperimentide tulemusi ja leiavad, et õnnelikel inimestel on edukamad ja õnnestunumad abielud, neil on rohkem sõpru, paremad sotsiaalsed suhted, ja suurem sissetulek, nad saavad oma tööga paremini hakkama, on tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega ning, mis kõige tähtsam, neil on parem tervis ja nad elavad kauem. Ja veelgi olulisem, artiklist ilmneb, et õnn pole mitte kõigi nende heade asjade kaastulem, vaid hoopiski põhjus: inimesed ei ole õnnelikud mitte seetõttu, et on terved ja neil on suurem sissetulek, vaid nad on terved ja edukamad seetõttu, et on õnnelikud!"   (Anu Realo, "Õnne valem", Sirp 2008) 





Mari



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Astusin mugavustsoonist välja!

M a pole nüüd päris pikka aega jälle kirjutanud ja selleks on olnud erinevaid põhjuseid. Aasta esimene pool oli tõesti töine ja sealt edasi hakkasid hoogu koguma suured sisemise heitlused, et kuidas siis tööalaselt edasi toimetada. Ühes punktis otsustasin, et lähen endisele töökohale tagasi, kust lapsepuhkusele jäin. Alustasin juunis, just siis kui teised hakkasid vaikselt suvesuminas kulgema. Ehkki minu endised töökaaslased võtsid mind soojalt vastu, hakkas mul erinevate asjade kokkujuhtumise pärast siiski ühel hetkel "rinnus pigistama". Pidin nentima, et nii mina ise, kui ka suurem organisatsioon, kuhu meie asutus kuulus, oli vahepeal muutunud ja nii ei kulgenud kõik päris nii nagu olin endale ette kujutanud. Viljandi folgi viimasel päeval, Paabli kontserdil, lihtsalt lahistasin nutta sellest suurest segadusest, mis mu sees oli. Mu hing karjus, et ta tahab luua oma loomingut ja ajada oma asja, aga mõistus ütles, et see ei ole majanduslikult võimalik. Selles tupikutundes ela

Peeglisse vaatamise aeg ehk räägime kaalu langetamisest

K ehakaal ja selle langetamine on olnud alates teismeeast minu jaoks üha uuesti ja uuesti päevakorda tõusev teema. Ma olen katsetanud kümneid erinevaid dieete ja toitumisviise sh. näiteks ka taimetoitlust, toortoitlust, gluteeni- ja suhkruvabadust. Samuti olen mingitel elu perioodidel teinud kaalu langetamise eesmärgil kõvasti trenni. Kuna ma võin vajadusel olla üsna tahtekindel, siis on mul õnnestunud korduvalt ka märkimisväärselt kaalu langetada, AGA varem või hiljem on see kaal tagasi tulnud. Tagasi on see tulnud sellepärast, et ühelt poolt olen mõelnud kaalu langetamisest kui millestki ajutisest ehkki tegelikult peaks olema tervislik toitumine ju elustiil. Teiseks pole ma dieeditades muutnud sügavalt oma toitumisharjumusi ja mõtteviisi. Selleks, et muutused jääksid püsima, peavad nad saama osaks identiteedist. Samuti on mõned lühiajalised dieedid olnud üsna ekstreemsed, mis polegi mõeldud olema jätkusuutlikud.  Enne rasedust oli mul just hea periood, liikusin palju ja toitusin ter

Päevareis Helsingi tõi mitu ootamatut taipamist

V ahel on selleks, et mingite sügavamate taipamisteni jõuda, vaja keskkonna vahetust, sest uues keskkonnas töötab meie aju teistmoodi. Kogesin seda ise mõned päevad tagasi kui tegime perega Helsingisse väikese päevareisi. Jagangi siinkohal neid taipamisi ning ka meie kogemust lapsega Helsingisse reisimisest.   Oskar Tallinki laevas Tegin enne reisi korralikku eeltööd ja võrdlesin erinevate laevafirmade (Tallink, Viking Line, Eckerö Line) hindu, väljumisaegu ja toidu pakkumisi.  Teiste laevafirmade hind oleks olnud ehk pisut soodsam, aga meie valisime Tallinki, mille kasuks rääkisid väljumisajad, mis lapsega reisimise puhul on väga olulised. Meie reis väljus hommikul 10.30 ja tagasi sõit Helsingist algas 19.30. Teiste laevafirmadega oleks päev meie peaaegu kolmese jaoks läinud liiga pikaks. Uursin ka seda võimalust, et minna ühe laevafirmaga ja tulla teisega, aga edasi-tagasi reisi hinnad tulevad soodsamad, seega on mõistlikum mõlemad suunad sõita sama ettevõttega.  Meie võtsime nii min