Kehakaal ja selle langetamine on olnud alates teismeeast minu jaoks üha uuesti ja uuesti päevakorda tõusev teema. Ma olen katsetanud kümneid erinevaid dieete ja toitumisviise sh. näiteks ka taimetoitlust, toortoitlust, gluteeni- ja suhkruvabadust. Samuti olen mingitel elu perioodidel teinud kaalu langetamise eesmärgil kõvasti trenni. Kuna ma võin vajadusel olla üsna tahtekindel, siis on mul õnnestunud korduvalt ka märkimisväärselt kaalu langetada, AGA varem või hiljem on see kaal tagasi tulnud. Tagasi on see tulnud sellepärast, et ühelt poolt olen mõelnud kaalu langetamisest kui millestki ajutisest ehkki tegelikult peaks olema tervislik toitumine ju elustiil. Teiseks pole ma dieeditades muutnud sügavalt oma toitumisharjumusi ja mõtteviisi. Selleks, et muutused jääksid püsima, peavad nad saama osaks identiteedist. Samuti on mõned lühiajalised dieedid olnud üsna ekstreemsed, mis polegi mõeldud olema jätkusuutlikud.
Enne rasedust oli mul just hea periood, liikusin palju ja toitusin tervislikult. Ka raseduse ajal olin aktiivne, võimlesin, kõndisin ja ülemäära ei maiustanud. Beebikilosid mul väga palju ei tulnud ja need, mis tulid, läksid alla pika haiglasoleku jooksul. Kilod hakkasid tulema siis kui olin beebiga juba kodus. Esiteks sain vähe magada, sest pidime last toitma iga kolme tunni tagant ja seda ka öösel ja toitmisega kaasnes veel protseduure nii, et sain järjest magada maksimaalselt 2,5 tundi. Teiseks mul ei olnud üldse energiat toidu valmistamiseks. Sõime palju poest ostetud või Bolditud valmistoitu ja võileibu. Ja kolmandaks mul läksid kilpnäärme näidud paigast ära ja kilpnääre on teatavasti seotud hormoonidega ja need omakorda kehakaaluga. Ühesõnaga nõnda need kilod mul tulid.
Ma proovisin mitmel korral hakata oma toitumist jälgima ja uuesti trenni tegema, aga siis tulid jälle mingid kiiremad ja pingelisemad ajad vahele ja fookus kadus. Pidin tunnistama, et tegelikult oli mul "tervisliku toitumisega" seoses ka väike tõrge. Nimelt süüdistasin end alateadlikult selles, et just minu liigne soov olla tervislik ja aktiivne rase, viis selleni, et tita kõhus piisavalt ei kasvanud ja lõppkokkuvõttes tuli mulle teha enneaegne erakorraline keiser. Nii, et enne kui ma sain hakata oma kehakaaluga uuesti tegelema, pidin läbi närima ka sellest sisemises blokist, mis mul oli.
Ma sain sellega hakkama ja alates 2024. aasta jaanuari algusest olen oma söömisharjumuste muutmisega tegelenud. Just nimelt rõhk on harjumuste muutmisel. Ma olen jõudnud arusaamiseni, et mul ei ole mõtet hoogtöö korras kaalu langetada, sest siis tuleb see varem või hiljem tagasi. Kui ma tahan saavutada püsivaid tulemusi, siis pean oma toitumisharjumusi süsteemselt muutma. Niisiis olen nüüdseks neli kuud sellega tegelenud ja aru saanud, et tegelikult on see veel palju rohkem kui lihtsalt toitumine. Nimelt on pea kolm aastat minu fookus ja kese olnud lapse juures ja nüüd kui ta on juba tubli ja suur poiss, (varsti kolmene), siis on see ühtlasi fookuse nihutamine enda juurde tagasi. See on uues rollis enda minapildi uueks loomine, enesehool ja enda väärtustamine, enda jaoks aja võtmine ja enda vajaduste märkamine. Möödunud eluetapil sai mu tähelepanu laps, aga varasemalt olen keskendunud tööle või õpingutele, mille kõrvalt olen enda keha ja tervise hooletusse jätnud. See, et neid pingelisi aegu meie elus on, on loomulik, AGA nüüd ongi minu küsimus, kuidas teha nii, et ka nõudlikul ja pingelisel ajal oleksid mul tervislikud ja toetavad söömisharjumused, mis püsivad?
.jpg) |
| See on märtsis tehtud pilt. Käisin Noorsooteatris peol ja panin kleidi selga. Tegin siis ühe peegliselfi ka. Hakkasin siis end juba ilusamana tundma. |
Olen inspiratsiooni saanud Sandra Sillamaalt, (endine Vabarna), kes eelmisel aastal jälgis 23-e head harjumust ja pidas iga päev statistikat, kuidas nende harjumuste hoidmine õnnestub. Püstitasin minagi endale söömisega seotud põhimõtted, mille järgimist iga päev tabelis plusside ja miinustega märgin.
Need põhimõtted on:
Ei joo alkoholi.
Ei söö magusat ja lisatud suhkruid sisaldavaid tooteid.
Ei söö nisujahu sisaldavaid tooteid ja toite.
Ei söö kiirtoitu ega poolfabrikaate.
Ei joo magustatud jooke.
Ei söö pärast kella 18.00-i
Söön päeva jooksul 3 söögikorda.
Võtan söögikordade vahele 2 vahepala.
Pean kinni taldrikureeglist (minu puhul tähendab see, et pool taldrikut peab olema kaetud salatiga või juurviljadega.)
Püüan liikuda rohkem!
Selle tabeli täitmine on minu jaoks väga motiveeriv. Hea on endale plussi kirjutada. Selleks, et minu söömisharjumused oleksid jätkusuutlikud, ei taha ma lugeda kaloreid, kaaluda toitu, järgida mingeid ettekirjutatud toitumiskavu, ega kasutada mingeid äppe. Elu on näidanud, et pikas perspektiivis ei ole need meetodid jätkusuutlikud. Muutused jäävad püsima siis kui need on lihtsad, loogilised ja igapäevaellu integreeritavad. Sellel samal põhjusel ei taha ma oma menüüd ülesse ehitada ka mingitele eritoodetele, a´la supersmuuti pulbritele vms. Toiduained, millest ma süüa teen, peavad olema kättesaadavad ka külapoest ja mõistliku hinnaga. Seega püüan süüa lihtsalt, soodsalt ja tervislikult, samal ajal pidades nendest põhimõtetest kinni.
 |
| Sellise tabeli teen endale märkmiku ja märgin siia plusse ja miinuseid. |
Kui mõnel päeval juhtub, et ma ühte või teist põhimõtet ei saa või ei taha järgida, pole see maailmalõpp. (Nädalavahetusel käisin spas ja võtsin täitsa vabalt.) Harjumuste kujundamine võtab aega, see pole sprint, vaid maraton. Oluline on järjepidevus ja väikeste sammudega edasiliikumine. Selle nelja kuu jooksul olen suutnud mõnda oma vana harjumust juba muuta. Näiteks, ei pane ma enam kohvi sisse suhkrut, isegi siis kui ma teen patustamise päevi. Samuti ei pane ma hommikupudru peale enam moosi, vaid söön putru, kas paljalt või koos puuviljadega. Minu jaoks on oluline samm ka see, et ma ei söö kodus enam ära Oskari taldrikule alles jäänud toitu, (kohvikus tuleb seda ikkagi veel ette.) Olen hakanud tegema uuesti kodus ka värskeid salateid. Kuna Oskar värsket salatit ei söö, siis vahepeal ma salateid kodus üldse ei valmistanud ja sõin õhtusöögiks näiteks lihtsalt kartuleid ja kotlette, nüüd ma ei kujuta enam praadi ilma salatita ette. Vanasti oli mul kapis kiire energialaksu saamiseks šokolaad, aga nüüd valin selleks turgutuseks hoopis puuvilja ja kui magusaisu tuleb, püüan leida paremaid alternatiive. (Ilma suhkru ja nisuta magustoitude retseptid on väga teretulnud.) Teen vahel näiteks nisu ja suhkruta pannkoooke. Nisujahu asemel kasutan kaerajahu ja suhkru asemel banaani.
Pean tõdema, et nisu ja suhkrut vältida pole väga kerge, samas pole see siiski võimatu. (Päris peensusteni ma ei lähe, näiteks leiva ja puljongikuubiku sees võib neid olla.) Omaette väljakutse on jõuda õhtusöök ära süüa enne kella kuut õhtul. Oskari lastehoiu päevadel jõuan mõni päev alles kell kuus koju, aga siis on lihtsalt nii. Jaanuaris õnnestus mul pärast kuut mitte süüa 12nel päeval, veebruaris 18nel, märtsis 18nel ja aprillis 17nel päeval. Nisuvaba olin jaanuaris 16 päeva, veebruaris 20 päeva, märtsis 22 päeva ja aprillis 23 päeva. Suhkruvaba olin jaanuaris 20 päeva, veebruaris 19 päeva, märtsis 20 ja aprillis lausa 26 päeva. Seega ma ei suuda enda põhimõtteid järgida päris 100%, aga ka see sirka 70% on päris hea tulemus.
Kõige selle juures võiks ju arvata, et olen nüüd sale tüdruk. Mu keha proportsioonid on hakanud tõesti muutuma, aga kaal kohati seisab ja kõigub nii, et ametlikult olen tänaseks alla võtnud 3 kg. Jah, kaalulangus võiks olla suurem, aga kaalunumber ei näita kogu tõde ning järjest avastan ja õpin juurde. Ma pole alustanud veel rutiinsete treeningutega, (mis on mul plaanis) , aga püüan lihtsalt igapäevaseid toimetusi tehes rohkem liikuda.
Enesetunne on aga mõnusam, mul on kergem olla ja riided istuvad paremini. Eelkõige tunnen end paremini aga just vaimselt, sest hoolitsen enda eest ja annan endale aega ja tähelepanu. Vähemalt minul on kehakaal seotud ka üldise enesehinnanguga. Ehkki olin viimastel aastatel enda suhtes üllatavalt mõistev ja ei hurjutanud end väga nende lisakilode pärast, siis see, et ma kaalu teema uuesti kätte võtsin, pani mind kohe end paremini tundma. Nüüd teen midagi enda heaks.
 |
Siin üks foto aasta algusest, millel need kaotamist vajavad kilod näha on.  |
Lõpuks kohale jõudnud kevad kutsub välja liikuma ja ootan juba, et saaksin tänase päeva Oskariga koos õues veeta. (Lapse issi peab tööl olema.)
Hoidke ennast!
Mari
Kommentaarid
Postita kommentaar