Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2022 postitused

Vaimsest ja füüsilisest väsimusest

Üleeile hommikul ärkas mu poja kell viis hommikul. See on tavaline, sest kella keeramine teda ei kõiguta. Kuna Oliveril on tööpäev, haaran poja sülle ja viin ta teise tuppa, et Oliver saaks magada. Istun lapsega põrandal ja vaatan, kuidas ta mängib. Mu keha ja vaim ei taha ärgata kell viis hommikul. Ma tahaksin olla sooja teki all, mitte siin põrandal. Väljas on veel pime. Tunnen, et olen nii vaimselt kui ka füüsiliselt väsinud. On olnud tegusad, ent samas ka pisut pingelised ajad.  Teen tänulikkuse harjutust ja loetlen endale asju, mille eest saan praegu tänulik olla. Loen ka mõttes palve enda ja kõigi lähedaste eest. Tunnen, et hakkab parem. Seejärel küsin, mida ma saan praegu enda heaks teha? Krapsan põrandalt püsti, lähen panen endale tee tõmbama ja süütan laual küünla .  Pistan tükikese tumedat šokolaadi põske ja teen endale klaasi kihisevat c-vitamiini jooki. Nii, mida ma veel saan enda heaks teha? Meenub, et juba pool aastat tagasi ostsin endale uue kuivharjamise harja, aga

Raamatuesitlus!

Kõik on väga oodatud 8. novembril kell 19.00 "Õnn kuulub kõigile" raamatuesitlusele, mis toimub Tallinnas, muusikakohvikus Terminal. Terminal on üks põnev koht, mis ühendab endas muusikapoodi, baari, kohvikut ja kultuuriklubi ja asub see Balti Jaama Turu kõrval aadressil Telliskivi 60/2.  Raamatuesitlusel tuleb juttu nii sellest, miks ma selle raamatu kirjutasin, kui ka sellest, mis meid õnnelikuks teeb!  Just viimasel ajal olen hakanud aru saama, et see raamat ei ole lihtsalt üks raamat, vaid see raamat on nagu elus objekt, kes tirib mind kättpidi üha uute ja uute väljakutsete juurde. See raamat on osa ühest suuremast protsessist, mis algas viis aastat tagasi ja liigub muudkui edasi. Seda, mis protsess see on, püüan avada juba esitlusel.  Neile, kes minu raamatuga kursis ei ole, siis väikene tutvustus teile:    Suve hakul ilmus Tänapäeva kirjastuse alt Mari Tammari kogemusraamat “Õnn kuulub kõigile”, kus Mari jagab enda lugu sellest, kuidas ta ühel hetkel otsustas, et tahab

Ma väärin armastust!

Enesearmastuse seos õnnega on väga otsene ning olen sellel teemal ka varem siin blogist kirjutanud. Nagu kord ütlesin: m e saame püsivat õnne kogeda vaid siis, kui meil on terve enesehinnang – igal muul juhul on õnn vaid kassikuld. Elu paneb enesearmastust pidevalt proovile ning seepärast on see teema, millega on alati võimalik veel sügavamale minna.  Ma sain eile kaks uudist korraga, mis panid mu enesetunde võbelema ja äratasid minus väärtusetuse tunnet. Tundsin, kuidas meeleolu langes, hakkasin peas ühte ja samu mõtteid ketrama ja muutusin pahuraks. "Ma annan endast parima, aga tulemused on ikkagi kesised. Järelikumalt ma ei väärigi paremaid tulemusi ja olengi üks väärtusetu ja mõtetu inimene," käisid mõtted mu peas ringi. Õnneks olen endaga piisavalt palju tööd teinud ja märkasin, mis mu sees toimub ning ütlesin STOP!  Küsisin kõigepealt, mida ma saan enda heaks teha ja kohe tuli kiire vastus, et teen endale ühe mõnusa tassi täie teed.  Seejärel meenus mulle koolitaja Kai

Universum, palun tee see võimalikuks!

Vahel tuleb oma soov kõva häälega välja öelda, et see täide läheks! Järgnev postitus räägibki ühest minu südamesoovist.  Mulle nii meeldib minu praegune elukorraldus. Mulle meeldib, et olen lapsega kodune ema, ent samas on mul võimalik lapse kõrvalt kirjutada ja luua.  Mulle meeldivad meie rahulikud hommikud ja pikad jalutuskäigud. Mulle meeldivad hetked kui istun Oskariga koos põrandal ja uurin temaga koos raamatuid ja mänguasju. Mulle meeldib kui ta ronib mulle sülle ja ütleb: "Aitäh! Aitäh! Aitäh!" Mulle meeldivad hetked kui laps magab ja ma saan hiilida oma kirjutamise salamaailma, lugeda või lihtsalt mõelda enda mõtteid. Mulle meeldib, et valin oma elutempo ja tööülesanded ise. See, mida ma praegu elan, on peaaegu mu unistuste elu!  AGA uue aasta alguses saab mul emapalk läbi ja see idülliline vaikelu ei pruugi enam jätkuda. Minu kirjutamised ja esinemised annavad pisut lisasissetulekut, aga ainult nendest siiski ära ei ela. Niisiis peaksin justkui minema tööle tagasi, a

Depressioonist võib jääda sõltuvusse!

NB! Selles postituses jagatud mõtted on suunatud vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Juhul kui juba on tekkinud depressioon või mõni muu vaimse tervise häire, tuleb sellele läheneda teaduspõhiselt.   Sain hiljuti raamatut "Zen ja oskus olla õnnelik" lugedes teada, et need rakud, mis on tekkinud meie kehas sellel ajal, kui olime kurvad või masendunud, janunevad hiljem kurbuse ja masenduse järgi ning annavad seda infot omakorda järgmistele rakkudele edasi. Samas õnnelikel hetkedel tekkinud rakud, kannavad edasi õnnelikku informatsiooni, oskavad tunda õnnetunnet ja janunevad heade tunnete järgi. (Olgu öeldud, et ühes tunnis tekib inimkehas umbes 18 miljardit uut rakku.)   See avastus kinnitas minu jaoks veelkord, et kurvameelsuses "mõnuleda" pole mõtet. (Mina kippusin kunagi mõnulema.) Kui on raske, paha, ebamugav, pole mõtet selle tunde sisse järjest sügavamale kaevuda. Sellel ajal kui me selles tundes püherdame, toodab meie keha depressiooni järgi janunevaid rak

Migreen ja õnn!

On raske uskuda, et need kaks sõna "migreen" ja "õnn" võiksid sobida ühte lausesse, ent paar päeva tagasi oli mul võimalus kogeda neid mõlemaid. Jah, olen üks neist, keda kimbutab aegajalt painav peavalu ja selle juurde vahel ka iiveldus ja oksendamine. Ma ei oska öelda, millal need mul täpselt algasid, aga mingid kummalised ilma põhjusetta "paha-olla-haigused", olid mul igal juhul juba põhikoolis. Tänasel päeval kogen migreeni korra kuus ja see on seotud päevadega – algab, kas enne, pärast või nende ajal. Kui ma olin rase, siis mul migreene ei olnud, (aga siis lihtsalt iiveldas neli esimest kuud kogu aeg. 😄)  Kui ma tunnen, et migreen hakkab mööda kukalt ülesse ronima, siis ma ei torma kunagi kohe tabletikarbi järgi. Millegi pärast ma loodan iga kord, et seekord nii hulluks ei lähe ja ma saan ilma hakkama. Usun nimelt, et migreeni on võimalik seljatada mõttejõul (ja olen paar korda seda ka teinud). Teisalt on migreen just ülemõtlemise ja endale liiga kõr

Hinga värvi sisse!

Täna algab ametlikult sügis, see kõige värvilisem ja küpseid vilju täis aastaaeg, kui päike paistab kuldselt ja maapind lõhnab tummiselt. Me saame olla väga õnnelikud ja tänulikud, et elame laiuskraadil, kus loodus pakub meile nii mitmekülgseid elamusi.  Õnne seisukohalt on meil väga vedanud, sest nimelt üks asi, mida me õnnelik olemiseks vajame, on VAHELDUS . Positiivne rutiin on hea, aga samavõrd januneb meie meel uue ja huvitava järele. Loodus pakub meile seda uudsuse elamust iga paari kuu järel. Kui meie laiuskraadil vohaks igavene suvi, ei tunneks me päikesest ja soojadest ilmadest pooltki nii suurt rõõmu kui olukorras kui suvesooja jagub meile vaid mõneks kuuks. Niisamuti tunneme rõõmu, kui sajab alla esimene lumi või kui hakkavad ilmuma esimesed kevadmärgid.  Eesti loodus on nagu kunstisaal, mis pakub uut näitust iga paari kuu järel!  Sügisel on need muutused looduses väga kiired nii, et tasub olla tähelepanelik ja leida aega looduses viibimiseks. Kellel on kodu lähedal mets või

Otsusta, et ennetad sügismasendust ja talvekaamost!

Minu viimane postitus siin blogis ilmus 19. detsembril 2020. aastal ehk peagi kaks aastat tagasi. Selle kahe aasta sisse on mahtunud minu jaoks päris palju. Esiteks poja sünd, kes on tänaseks juba aastane poisiklutt ja teiseks minu õnneraamatu ilmumine. See blogi oligi kunagi selle jaoks, et aidata mul seda raamatut kirjutada, nii, et paljud siin blogis avaldatud mõtted jõudsid ka raamatusse. Raamat sai pealkirjaks "Õnn kuulub kõigile" ning seda saab soetada kõigist suurematest raamatupoodidest.    Aga nüüd tundsin, et on jällegi aeg oma blogilehte soojendada ja seda eelkõige seepärast, et sügis on käes. Kui suvel oleme loomutasa õnnelikumad, sest päike paistab, suhtleme ja liigume rohkem, siis sügisel, kui energia pöördub sisse ja elame rohkem töö- ja argirutiinis, kipub ka meeleolu langema.  (Ja mis seal salata, praegu on maailmas ka väga heitlikud ajad.) AGA kui me teadvustame seda, et meie vaim vajab praegu suuremat hoolt ja tähelepanu, siis saame talle seda ka pakkuda.