Õnnemustrid

Üleeile hommikul ärkas mu poja kell viis hommikul. See on tavaline, sest kella keeramine teda ei kõiguta. Kuna Oliveril on tööpäev, haaran poja sülle ja viin ta teise tuppa, et Oliver saaks magada. Istun lapsega põrandal ja vaatan, kuidas ta mängib. Mu keha ja vaim ei taha ärgata kell viis hommikul. Ma tahaksin olla sooja teki all, mitte siin põrandal. Väljas on veel pime. Tunnen, et olen nii vaimselt kui ka füüsiliselt väsinud. On olnud tegusad, ent samas ka pisut pingelised ajad.  Teen tänulikkuse harjutust ja loetlen endale asju, mille eest saan praegu tänulik olla. Loen ka mõttes palve enda ja kõigi lähedaste eest. Tunnen, et hakkab parem. Seejärel küsin, mida ma saan praegu enda heaks teha? Krapsan põrandalt püsti, lähen panen endale tee tõmbama ja süütan laual küünla .  Pistan tükikese tumedat šokolaadi põske ja teen endale klaasi kihisevat c-vitamiini jooki. Nii, mida ma veel saan enda heaks teha? Meenub, et juba pool aastat tagasi ostsin endale uue kuivharjamise harja, aga