Otse põhisisu juurde

Unistamisest ja märkidest....


Aasta alguses on ikka sobilik tegeleda unistamisega – see on minu arvates päris hea stardipakkude seadistamise viis. Unistused on valdavalt muutuva iseloomuga ja neid mõne aja möödudes uuesti läbi rehitsedes, saab hea pildi sellest, kuhu sa ise endaga jõudnud oled ja kuhu sa jõuda tahad. Osa minust on aga uskumisel, et liialt palju ei peagi muretsema, asjadel on ju komme omasoodu minna ka siis, kui sa oled neid täpselt planeerinud. Seepärast on parem lihtsalt usaldada ja avatud olles võtta vastu võimalused, mida sulle pakutakse. Selle aasta esimesel nädalal, olen aga saanud kolmel korral maailmalt täpselt ühesuguse sisuga sõnumi, mis paneb asju ümber hindama.

1. sõnum
Aastavahetuse öösel, tegime sõpradega üht vahvat ennustamist. Nimelt kirjutavad kõik ringisolijad ühe enda unistuse ja kleebivad selle, (nii et keegi ei näe) potiservale. Potis on vesi ja teeküünal. Hiljem paneb inimene, kes endale tulevat aastat ennustab vees ringe tehes, küünla liikuma ja siis küünal veepinnal hõljudes valib seisma jäädes välja lipiku, millel olev sõnum ongi sellele inimesele mõeldud. Minul juhtus aga nii, et küünal jäi seisma minu juures. Jüri ütles kohe selle peale, et sinu soov oled sina, sinu aasta on sinu tahe. Vahetasin siiski istumise kohta ja kordasin protseduuri. Küünal jäi uuesti minu juures seisma.

2. sõnum
Kirjutasin vana aasta viimastel päevadel ühe pika kirja ja nüüd paari päeva eest lugesin sellele vastust: See kõik, mida teada tahad on peidus sinus.......esita küsimus endale aga mitte mulle. Kasva enda vääriliseks.“

3. sõnum
Rääkisin mõne õhtu eest ühe inimesega FB-s. Oleme tuttavad augustist ja reaalselt kohtunud pärast seda põgusad kolm korda. Üldiselt räägime laiast maailmast ja oma kultuurikogemustest, aga eile kirjutab ta mulle: Sul pole julgust olla see, kes sa oma minapildis tegelikult oled.

Nende sõnumite samasust pole võimalik ignoreerida. Ja nende laekumise intensiivsust vaadates tundub, et asjaga on kiire. :) Mida peaks siis tegema selleks, et vastata enda soovile endast, et julgeda olla enda vääriline ja oma ambitsioonide kõrgusel? Ma arvan, et ma olen oma elu käinud suuresti enda südame järgi, tõstmata teiste ootusi kõrgemale enda kutsumusest. Ma tean, et kohati on see üsna egoistlik olnud, aga ma kujutan ette, et vanaduses anname oma tegemiste ja tegemata jätmiste osas aru ainult ise endale. Ehk siis see fataalne lause, et surres oleme me üksinda. 

Aga just selle pärast jõuan ma ikka selgemalt punkti, kus ma mõistan, et kõik minu püüdlused ja ambitsioonid ei ole tegelikult üldse olulised. Või vähemalt kahvatuvad nad kõik ootuse ees, et mu kõrval oleks inimesed, kellelt mul on õppida, keda hoida, keda inspireerida ja kellelt inspiratsiooni ammutada. Inimestel minu kõrval on sõnadega kirjeldamatu väärtus.

Mul on palju unistusi sellest, mida ma tahaks korda saata, kuidas maailma vallutada. Enamik nende täide minekust sõltub lihtsalt minu enda peale hakkamisest ja universumi soosingust. Teised inimesed minu kõrval on aga ime. Mingil kummalisel põhjusel on nad valinud olla siin ja mitte kuskil mujal. Ja see on nii äge – järelikult jagame samasugust unistust. Ja kui siis küsida, mis on minu elu suurim unistus, siis ma vastangi: et minu kõrval oleks inimesed, kellega jagada ühiseid unistust.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Astusin mugavustsoonist välja!

M a pole nüüd päris pikka aega jälle kirjutanud ja selleks on olnud erinevaid põhjuseid. Aasta esimene pool oli tõesti töine ja sealt edasi hakkasid hoogu koguma suured sisemise heitlused, et kuidas siis tööalaselt edasi toimetada. Ühes punktis otsustasin, et lähen endisele töökohale tagasi, kust lapsepuhkusele jäin. Alustasin juunis, just siis kui teised hakkasid vaikselt suvesuminas kulgema. Ehkki minu endised töökaaslased võtsid mind soojalt vastu, hakkas mul erinevate asjade kokkujuhtumise pärast siiski ühel hetkel "rinnus pigistama". Pidin nentima, et nii mina ise, kui ka suurem organisatsioon, kuhu meie asutus kuulus, oli vahepeal muutunud ja nii ei kulgenud kõik päris nii nagu olin endale ette kujutanud. Viljandi folgi viimasel päeval, Paabli kontserdil, lihtsalt lahistasin nutta sellest suurest segadusest, mis mu sees oli. Mu hing karjus, et ta tahab luua oma loomingut ja ajada oma asja, aga mõistus ütles, et see ei ole majanduslikult võimalik. Selles tupikutundes ela

Peeglisse vaatamise aeg ehk räägime kaalu langetamisest

K ehakaal ja selle langetamine on olnud alates teismeeast minu jaoks üha uuesti ja uuesti päevakorda tõusev teema. Ma olen katsetanud kümneid erinevaid dieete ja toitumisviise sh. näiteks ka taimetoitlust, toortoitlust, gluteeni- ja suhkruvabadust. Samuti olen mingitel elu perioodidel teinud kaalu langetamise eesmärgil kõvasti trenni. Kuna ma võin vajadusel olla üsna tahtekindel, siis on mul õnnestunud korduvalt ka märkimisväärselt kaalu langetada, AGA varem või hiljem on see kaal tagasi tulnud. Tagasi on see tulnud sellepärast, et ühelt poolt olen mõelnud kaalu langetamisest kui millestki ajutisest ehkki tegelikult peaks olema tervislik toitumine ju elustiil. Teiseks pole ma dieeditades muutnud sügavalt oma toitumisharjumusi ja mõtteviisi. Selleks, et muutused jääksid püsima, peavad nad saama osaks identiteedist. Samuti on mõned lühiajalised dieedid olnud üsna ekstreemsed, mis polegi mõeldud olema jätkusuutlikud.  Enne rasedust oli mul just hea periood, liikusin palju ja toitusin ter

Päevareis Helsingi tõi mitu ootamatut taipamist

V ahel on selleks, et mingite sügavamate taipamisteni jõuda, vaja keskkonna vahetust, sest uues keskkonnas töötab meie aju teistmoodi. Kogesin seda ise mõned päevad tagasi kui tegime perega Helsingisse väikese päevareisi. Jagangi siinkohal neid taipamisi ning ka meie kogemust lapsega Helsingisse reisimisest.   Oskar Tallinki laevas Tegin enne reisi korralikku eeltööd ja võrdlesin erinevate laevafirmade (Tallink, Viking Line, Eckerö Line) hindu, väljumisaegu ja toidu pakkumisi.  Teiste laevafirmade hind oleks olnud ehk pisut soodsam, aga meie valisime Tallinki, mille kasuks rääkisid väljumisajad, mis lapsega reisimise puhul on väga olulised. Meie reis väljus hommikul 10.30 ja tagasi sõit Helsingist algas 19.30. Teiste laevafirmadega oleks päev meie peaaegu kolmese jaoks läinud liiga pikaks. Uursin ka seda võimalust, et minna ühe laevafirmaga ja tulla teisega, aga edasi-tagasi reisi hinnad tulevad soodsamad, seega on mõistlikum mõlemad suunad sõita sama ettevõttega.  Meie võtsime nii min