Otse põhisisu juurde

Aasta loom viiger meie regilaulus.

Jätkaksin täna pisut seda teemat, mida alustasin 16. jaanuaril, mil otsisin looduse ja kultuuri sidusust.  Lugesin läbi Ülo Valgu artikli "Eesti rahvaluule loodusnägemised" ja seal ta kirjutab: "Kindlasti ühendab rahvaluulet ja elusloodust see, et mõelmad on keerukad süsteemid, mis võivad ebasoodsas keskkonnas kiiresti hääbuda; teisalt hämmastavad nad meid oma püsivuse ning kohanemisvõimega."  Selle mõtte edasiarendusena räägib ta rootsi folkloristist Carl Wilhelm  von Sydowst, kes on  bioloogilisi meetodeid ja analoogiaid ülekandnud rahvaluulesse. "Nii nagu looduses kujunevad kasvukeskkonnale (mererannik, mäed jne) omased taimestiku vormid, toimub analoogiline protsess ka suulises pärimuses. Muinasjutud, muistendid, ballaadid ja teised folkloorivormid levivad, kuid kohanevad vastavalt looduslikule ja kultuurikeskkonnale, omandades lokaalseid iseärasusi." (Sydow)

Nõnda on näiteks Eesti erinevates paikadest üles kirjutatud sama sisuga laule, kuid tekstides esineb variatsioone.  Liikudes Eestist kaugemale leiab sama sisuga laule ja lugusi ka mujalt maailmast - mida kaugemale, seda suuremad on variatsioonid. Näiteks on üle eesti tuntud Loomise laulu narratiiv leitav ka Austraalia või Jaapani muinasjuttudes. Kandev ühisosa on seejuures linnu munast sündiv maailm, mis on tegelt väga levinud põlisrahvaste kujutluses maailma loomisest. Kuid nagu Sydow kirjutab leiab see idee paikkonniti erineva käsitluse.  All pool on mul toodud erinevaid tekste üle Eesti, kus on kasutatud ühte sama kujundit, aga lugu selle ümber on erinev. Ja sellega jõuangi päevateemani. 

Aasta 2014 loom on viiger. Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülge liigist. Kui hallhüljes tegutseb rohkem ulgumerel ja kaugematel saartel, siis viigerhüljes eelistab elada kalda lähedal ja saarte ja laidude vahel. On juhtunud, et kevadised tormid on toonud hülgepoegi koos rüsijääga ka randa, Pärnus teatakse rääkida, et isegi linnatänavatele. Sestap võib arvata, et just viiger on see hüljes, kes on meie esivanemate lauluvarasse jätnud oma jälje. Pealmiselt räägitakse hülgetest seoses nende häälega. Kõige levinum vormel on „hüüdvad hülged“, mida leidsin nii tormisest merest kõnelevates kui ka laulmisest või laulust kõnelevatest tekstides. 

Üks tore laul, kus võrreldakse meeste laulmist loomade häältega sh. hülge hüüdmisega, on järgmine.

Hülged hüüavad merest

Nõndap laulvad meie mehed,
Kui need käud kukkelevad,
Käud kukvad, linnud laulvad,
Hüiavad hülged meresta,
Karjuvad mere kajakad,
Kisendavad mere kilgid.

H II 21, 581 (17) < Tori khk. - Mihkel Lindebaum (1888)

Jällegi teises laulu puhul kõneleb laulja, et keegi teine tema laulule ei vasta – ainult linnud ja hülged.

Vastulaulmine

Küll ma hõiskan, küll ma laulan
Ei kuule vastu õisatama
Ega vastu luuletama
Vastu laulsid soojad linnud
Soojad linnud loojad linnud
Hoidsid hülged meresta
Kaljusid merekajakad
Minu hea heale vastu
Kumedama kurgu vastu

E 15653 (135) < Harju-Jaani khk., Anija v. - H. Pahlberg < Mari Kivi (1895)

Kolmandas laulus kõneleb laulja lihtsalt seda, mida tema on pealt kuulma juhtunud.

Hülged hüüavad

Kuulin hellad, kuulin vennad
Kuulin kuke laulevada
Kanatäkku karjuvada
Siis hüüdsid hülged meressa
Kaagusid merekajakad
Laulsid välja västerikud
Tikutas isane tedre
Vääras pead emase peale

EÜS V 873 (142) < Simuna khk., Avanduse v., Kissa k. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Juhan Wilbah, 68 a. (1908)

Neljandamas laulus kõneleb laulja sellest, kust tema on laulu saanud. Vaidleb aga külale vastu, et tema ei käinud ei harjus õppimas ega virus viisi võtmas. Tema saanud laulud looduselt.

Kust laulud?

Kui mina hakkan luulemaie
Luulemaie, laalemaie
Siis jäeb küla kuulamaie
Valda viis vaatamaie
Sõja serv jäeb seisemaie
Kuulama minu sõnuda
Lapse halva laulusida
Pardikese palve'eida
Kust see laps need laulud võtnud
Aineke sõnad arutand
See'p ol'd Harjus õppimas
Virus sõnu võttemas
Järvas sõnu jätkamassa
Harjus õppisid õeksed
Virus viisi vennalasta
Maa'p ol'd Harjus õppimas
Virus ei viisi võttemas
Järvas sõnu jätkamassa
Nõnda'p laulid meie poisid
Kui need käud kukkelesid
Ematedred eitelesid
Hüüdsid hülged meressa
Kaagutsid merikajakad
Laulid väljal västerikud
Lõhe lõõritas meressa
Kala laulab kalda'alla
Lõhe ootab lõhkujaida
Kala katki raiujada
Vähk tahab välja võttijada
Et las ütlen ümber jälle
Las laalan tagasi jälle
Siin ei ole seda meesta
Siin ei vallas vanada
Kihelkonnas ei kõvada
Kes lõhub lõhed meresta
Raiub kalad kallastesta
Mul on veike vennakene
Pisike punane poissi
See lõhub lõhed meresta
Raiub kalad kallastesta.

EÜS VII 1886/8 (76) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Aburi k. < Kadrina khk. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Peeter Tiitsmann, 81 a. (1910)

Viiendamas ja ehk ka kõige tuntumas laulus kõneldakse sellest, kuidas tormi lähenedes hakkavad hülged hüüdma.

Hüüdvad Hülged

Hüidvad hülged, laulvad lagled,
karivad mere kajakad
tõuske üles rannarahvas,
tõuske võrku võttemaie,
kalanoota katsumaie,
meri tõuseb tormamaie,
randa hakkab raksumaie!
Hüidvad hülged, laulvad lagled.
Karivad mere kajakad,
merevetta juueessa,
rannarohtu süieessa.
Merevesi on vägeva,
rannarohi on soolane.

Ridala

Ja kuuendas laulus siis kõneldakse, kuidas meri annab aga ka võtab.

Meri söödab + Hüljes hüüab

Tüvenegä, tüvenegä tüllüd laulid,
Kaljusid merikajajad,
Laulid liiväl linnükäsed,
Karis hölpisid tiirükäsed.
Vergud, vergud, vennikäne,
Vergud liepüväd meressä,
Kalad kargavad külissä,
Hülged hüppiväd ülesse.
Meri meid süödäb, meri meid juodab,
Meri on ottand mitu meest,
Rand on raiskand rahvast palju,
Mitu märgä hauda saaned.

H II 51, 717 (2) < Kuusalu khk., Kolga r. - Madis Odenberg < Joosep Poumann, 57 a. (1894)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Astusin mugavustsoonist välja!

M a pole nüüd päris pikka aega jälle kirjutanud ja selleks on olnud erinevaid põhjuseid. Aasta esimene pool oli tõesti töine ja sealt edasi hakkasid hoogu koguma suured sisemise heitlused, et kuidas siis tööalaselt edasi toimetada. Ühes punktis otsustasin, et lähen endisele töökohale tagasi, kust lapsepuhkusele jäin. Alustasin juunis, just siis kui teised hakkasid vaikselt suvesuminas kulgema. Ehkki minu endised töökaaslased võtsid mind soojalt vastu, hakkas mul erinevate asjade kokkujuhtumise pärast siiski ühel hetkel "rinnus pigistama". Pidin nentima, et nii mina ise, kui ka suurem organisatsioon, kuhu meie asutus kuulus, oli vahepeal muutunud ja nii ei kulgenud kõik päris nii nagu olin endale ette kujutanud. Viljandi folgi viimasel päeval, Paabli kontserdil, lihtsalt lahistasin nutta sellest suurest segadusest, mis mu sees oli. Mu hing karjus, et ta tahab luua oma loomingut ja ajada oma asja, aga mõistus ütles, et see ei ole majanduslikult võimalik. Selles tupikutundes ela

Minu ILU ja NAUDINGUTE aasta 2023

Uhh, aasta on alanud tormiliselt (ja tegelikult eelmine aasta juba lõppes tormiliselt) nii, et blogi polegi jõudnud kirjutada. Universum nimelt võttis mu soove kuulda ja tõi mulle ühe suurema tellimustöö ja avas veel mõned uued uksed nii, et on olnud töine aeg ja läheb veel töisemaks. AGA maailmas ja mu enda elus toimuvate protsesside loogika vastaselt otsustasin, et pühendan 2023 aasta ilule ja naudingutele. Ilule nii minu sees kui ka ümber ja naudingutele kõige laiemas mõttes. Nii, et püüan võtta ka oma tööülesandeid naudinguga ja lahendada neid mängleva kergusega. Kas see õnnestub, eks see paistab, aga soov on juba pool võitu! Mida ma pean silmas ILU all?  Esiteks on ilu ja tervis on minu jaoks üsna lähedaselt seotud, samuti seostub iluga minu jaoks eneseväärtustamine ja enda eest hoolitsemine.  Ilu väljaspool mind tähendab aga minu kodu ja keskkonda, kus ma viibin, samuti meelelisi elamusi ja kogemusi. Kõige otsesemalt tähendab ilu praeguses kontekstis aga ilumaailma, milles ma

Universum, palun tee see võimalikuks!

Vahel tuleb oma soov kõva häälega välja öelda, et see täide läheks! Järgnev postitus räägibki ühest minu südamesoovist.  Mulle nii meeldib minu praegune elukorraldus. Mulle meeldib, et olen lapsega kodune ema, ent samas on mul võimalik lapse kõrvalt kirjutada ja luua.  Mulle meeldivad meie rahulikud hommikud ja pikad jalutuskäigud. Mulle meeldivad hetked kui istun Oskariga koos põrandal ja uurin temaga koos raamatuid ja mänguasju. Mulle meeldib kui ta ronib mulle sülle ja ütleb: "Aitäh! Aitäh! Aitäh!" Mulle meeldivad hetked kui laps magab ja ma saan hiilida oma kirjutamise salamaailma, lugeda või lihtsalt mõelda enda mõtteid. Mulle meeldib, et valin oma elutempo ja tööülesanded ise. See, mida ma praegu elan, on peaaegu mu unistuste elu!  AGA uue aasta alguses saab mul emapalk läbi ja see idülliline vaikelu ei pruugi enam jätkuda. Minu kirjutamised ja esinemised annavad pisut lisasissetulekut, aga ainult nendest siiski ära ei ela. Niisiis peaksin justkui minema tööle tagasi, a