Otse põhisisu juurde

Depressioonist võib jääda sõltuvusse!

NB! Selles postituses jagatud mõtted on suunatud vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Juhul kui juba on tekkinud depressioon või mõni muu vaimse tervise häire, tuleb sellele läheneda teaduspõhiselt.  

Sain hiljuti raamatut "Zen ja oskus olla õnnelik" lugedes teada, et need rakud, mis on tekkinud meie kehas sellel ajal, kui olime kurvad või masendunud, janunevad hiljem kurbuse ja masenduse järgi ning annavad seda infot omakorda järgmistele rakkudele edasi. Samas õnnelikel hetkedel tekkinud rakud, kannavad edasi õnnelikku informatsiooni, oskavad tunda õnnetunnet ja janunevad heade tunnete järgi. (Olgu öeldud, et ühes tunnis tekib inimkehas umbes 18 miljardit uut rakku.)  

See avastus kinnitas minu jaoks veelkord, et kurvameelsuses "mõnuleda" pole mõtet. (Mina kippusin kunagi mõnulema.) Kui on raske, paha, ebamugav, pole mõtet selle tunde sisse järjest sügavamale kaevuda. Sellel ajal kui me selles tundes püherdame, toodab meie keha depressiooni järgi janunevaid rakke, mis loovad suurema tõenäosusega haiguskoldeid. Toites oma keha negatiivsete tunnetega, võib meie keha sõna otseses mõttes jääda deprssioonist sõltuvusse ja see tekitabki pikemas perspektiivis sügavamaid vaimse tervise probleeme. 

Seepärast on esmatähtis, et me õpiksime enda käest küsima: Mida ma saan praegu enda heaks teha? Kuidas ma saan oma meeleolu parandada?  

Kunagi arvasin, et kannatamine on selline õilis tegevus. Noh, et kõik õiged kultuuriinimesed kannatavad, põevad spliini ja on külmas ja näljas ja neist kannatustest sünnib ajatu looming ning seepärast õilistasin ka enda kannatusi. (Kirjutasin sellest ka ühes oma eelmises postituses.) Tegelikult on see "külmetava kunstniku" kuju ju puhas stereotüüp ja tänasel päeval ei pea see enam paika. Moes on olla terve, elurõõmus ja produktiivne. Ja tõepoolest pole ju mõtet oma kannatusi altarile seada. Vahel pakub elu meile küll üle mõistuse suuri väljakutseid ja suurtest traumadest välja tulekuks ongi oma kindel rütm, samamoodi ka sügavast depressioonist, aga praegu pean silmas argipäevaseid muresi, mida kipume suuremaks puhuma ja võimendama. Et sellest mustrist välja murda, tuleb harjutada pidurit tõmbama. 

Tuleb kasuks kui meil on tagataskus kartoteek märksõnadega, mis aitavad meil ennast aidata. 

Minu kartoteegist leiab näiteks selliseid märksõnu: 

  • Hinga! 
  • Loetle asju, mille eest oled tänulik! 
  • Mine välja liikuma! 
  • Paku endale vaheldust! 
  • Tee süüa! 
  • Mine kuuma dušši alla! 
  • Vaata olukorda kõrvalt! 
  • Helista sõbrale või õele-emmele-issile-ämmale! 
  • Kirjuta! 
  • Korista!
  • Valmista endale tassike teed! 
  • Poe teki alla ja puhka!
Igal inimesel võib olla tema enda kartoteek asjadest, mis tema jaoks toimivad ehkki mõned asjad on ka universaalsed. Näiteks tänutunne nagu ka liikumine ja vaheldus käivitavad meie kehas rahuloluhormoonide tootmist.  Kui ma tunnen, et meeleolu hakkab langema või ärevus tõstab pead, sirvin mõttes oma kartoteeki ja küsin, mida saan praegu enda heaks teha. Nii tõmban pidurit muretsemises mustrile. Jah, vahel tuleb ka oma emotsioonidele ausalt otsa vaadata ja mõista, mis mind siis tegelikult vaevab, aga ühes sellega tuleb hoida jalad maas ja pea selge – mitte, et see mul alati õnnestuks, aga ma püüan.  

Teades nüüd seda, et meie keha toodab vastavalt meie meeleolule, kas õnnelikke või õnnetuid rakke, annab see mulle täiendavat motivatsiooni püüelda iga päev rahulolu poole! 

Käisin hiljuti ühel sünnipäeval, kus jagati kõigile külalistele lustakad torbikmütsid. Rida täiskasvanuid istus piduliku laua ümber "tobedad" mütsikesed peas – küll oli lõbus! 



Mari  


 

   

 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Astusin mugavustsoonist välja!

M a pole nüüd päris pikka aega jälle kirjutanud ja selleks on olnud erinevaid põhjuseid. Aasta esimene pool oli tõesti töine ja sealt edasi hakkasid hoogu koguma suured sisemise heitlused, et kuidas siis tööalaselt edasi toimetada. Ühes punktis otsustasin, et lähen endisele töökohale tagasi, kust lapsepuhkusele jäin. Alustasin juunis, just siis kui teised hakkasid vaikselt suvesuminas kulgema. Ehkki minu endised töökaaslased võtsid mind soojalt vastu, hakkas mul erinevate asjade kokkujuhtumise pärast siiski ühel hetkel "rinnus pigistama". Pidin nentima, et nii mina ise, kui ka suurem organisatsioon, kuhu meie asutus kuulus, oli vahepeal muutunud ja nii ei kulgenud kõik päris nii nagu olin endale ette kujutanud. Viljandi folgi viimasel päeval, Paabli kontserdil, lihtsalt lahistasin nutta sellest suurest segadusest, mis mu sees oli. Mu hing karjus, et ta tahab luua oma loomingut ja ajada oma asja, aga mõistus ütles, et see ei ole majanduslikult võimalik. Selles tupikutundes ela

Peeglisse vaatamise aeg ehk räägime kaalu langetamisest

K ehakaal ja selle langetamine on olnud alates teismeeast minu jaoks üha uuesti ja uuesti päevakorda tõusev teema. Ma olen katsetanud kümneid erinevaid dieete ja toitumisviise sh. näiteks ka taimetoitlust, toortoitlust, gluteeni- ja suhkruvabadust. Samuti olen mingitel elu perioodidel teinud kaalu langetamise eesmärgil kõvasti trenni. Kuna ma võin vajadusel olla üsna tahtekindel, siis on mul õnnestunud korduvalt ka märkimisväärselt kaalu langetada, AGA varem või hiljem on see kaal tagasi tulnud. Tagasi on see tulnud sellepärast, et ühelt poolt olen mõelnud kaalu langetamisest kui millestki ajutisest ehkki tegelikult peaks olema tervislik toitumine ju elustiil. Teiseks pole ma dieeditades muutnud sügavalt oma toitumisharjumusi ja mõtteviisi. Selleks, et muutused jääksid püsima, peavad nad saama osaks identiteedist. Samuti on mõned lühiajalised dieedid olnud üsna ekstreemsed, mis polegi mõeldud olema jätkusuutlikud.  Enne rasedust oli mul just hea periood, liikusin palju ja toitusin ter

Minu ILU ja NAUDINGUTE aasta 2023

Uhh, aasta on alanud tormiliselt (ja tegelikult eelmine aasta juba lõppes tormiliselt) nii, et blogi polegi jõudnud kirjutada. Universum nimelt võttis mu soove kuulda ja tõi mulle ühe suurema tellimustöö ja avas veel mõned uued uksed nii, et on olnud töine aeg ja läheb veel töisemaks. AGA maailmas ja mu enda elus toimuvate protsesside loogika vastaselt otsustasin, et pühendan 2023 aasta ilule ja naudingutele. Ilule nii minu sees kui ka ümber ja naudingutele kõige laiemas mõttes. Nii, et püüan võtta ka oma tööülesandeid naudinguga ja lahendada neid mängleva kergusega. Kas see õnnestub, eks see paistab, aga soov on juba pool võitu! Mida ma pean silmas ILU all?  Esiteks on ilu ja tervis on minu jaoks üsna lähedaselt seotud, samuti seostub iluga minu jaoks eneseväärtustamine ja enda eest hoolitsemine.  Ilu väljaspool mind tähendab aga minu kodu ja keskkonda, kus ma viibin, samuti meelelisi elamusi ja kogemusi. Kõige otsesemalt tähendab ilu praeguses kontekstis aga ilumaailma, milles ma