Otse põhisisu juurde

Raamatuesitlus!

Kõik on väga oodatud 8. novembril kell 19.00 "Õnn kuulub kõigile" raamatuesitlusele, mis toimub Tallinnas, muusikakohvikus Terminal. Terminal on üks põnev koht, mis ühendab endas muusikapoodi, baari, kohvikut ja kultuuriklubi ja asub see Balti Jaama Turu kõrval aadressil Telliskivi 60/2. 

Raamatuesitlusel tuleb juttu nii sellest, miks ma selle raamatu kirjutasin, kui ka sellest, mis meid õnnelikuks teeb! 

Just viimasel ajal olen hakanud aru saama, et see raamat ei ole lihtsalt üks raamat, vaid see raamat on nagu elus objekt, kes tirib mind kättpidi üha uute ja uute väljakutsete juurde. See raamat on osa ühest suuremast protsessist, mis algas viis aastat tagasi ja liigub muudkui edasi. Seda, mis protsess see on, püüan avada juba esitlusel. 

Neile, kes minu raamatuga kursis ei ole, siis väikene tutvustus teile:   

Suve hakul ilmus Tänapäeva kirjastuse alt Mari Tammari kogemusraamat “Õnn kuulub kõigile”, kus Mari jagab enda lugu sellest, kuidas ta ühel hetkel otsustas, et tahab saada õnnelikuks. Ta süüvis selle jaoks erinevatesse õnneteooriatesse, hakkas neid enda peal katsetama ning sai teada, et teatud põhimõtteid järgides on tõepoolest võimalik õnnelikumaks saada. AGA siis tõi elu Marile ootamatu väljakutse. Tal sündis enneaegne poeg, kelle esimene elukuu tuli mööda saata haiglas. Ehkki peaasjalikult räägib raamat õnnest, annab Mari vahetu kogemus suure katsumusega sellele kihistuse juurde.   

"Kaks aastat tagasi otsustasin, et tahaksin olla õnnelikum. Hakkasin enda jaoks tegema uurimistööd, et teada saada, mis teeb inimesi õnnelikuks. Mul oli uskumus, et kui oled ilus, edukas ja rikas, siis oledki õnnelik, aga süüvides teaduspõhisesse õnneteooriasse, sain teada, et õnne loovad meile tegelikult hoopis teised asjad,” räägib raamatu autor Mari Tammar. 

Raamat jaguneb mõtteliselt kolmeks. Esimeses pooles uurib autor, mida on õnne ja rahulolu kohta rääkinud teadlased ja vaimsed õpetajad ning arutleb sekka oma isiklike kogemuste ja taipamiste üle. Raamatu teises pooles jagab ta oma õnnelike hetkede päevikut, mida pidas 2020. aasta juulis ja augustis. Kolmandas osas teeb ta oma rännakust kokkuvõtteid. Muuhulgas jagab Mari ka oma pisipoja sündimise lugu. 

Õnn on elustiil ja sõltub paljuski meie igapäevastest valikutest ja mõtteviisist. Kui teame, milliseid “ehitusklotse” kasutada, siis saame endale iga päev head enesetunnet üles ehitada. Saame õigeid tegevusi tehes panna oma keha suuremal määral õnne ja rahulolu tundma,” kinnitab Tammar. Samuti aitavad tema sõnul ka lihtsad mõtteharjutused negatiivselt positiivsele ümber lülituda. “Me saame ise väga palju ära teha, et end paremini tunda,” ütleb ta ja lisab, et sageli lükkame vastutuse enda õnne eest teistele, ehkki vaid 10% õnne mõjutavatest teguritest on välised.   

Liitu ka sündmuse eventiga FBs

Kohtumiseni 8. novembril!

Mari


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Peeglisse vaatamise aeg ehk räägime kaalu langetamisest

K ehakaal ja selle langetamine on olnud alates teismeeast minu jaoks üha uuesti ja uuesti päevakorda tõusev teema. Ma olen katsetanud kümneid erinevaid dieete ja toitumisviise sh. näiteks ka taimetoitlust, toortoitlust, gluteeni- ja suhkruvabadust. Samuti olen mingitel elu perioodidel teinud kaalu langetamise eesmärgil kõvasti trenni. Kuna ma võin vajadusel olla üsna tahtekindel, siis on mul õnnestunud korduvalt ka märkimisväärselt kaalu langetada, AGA varem või hiljem on see kaal tagasi tulnud. Tagasi on see tulnud sellepärast, et ühelt poolt olen mõelnud kaalu langetamisest kui millestki ajutisest ehkki tegelikult peaks olema tervislik toitumine ju elustiil. Teiseks pole ma dieeditades muutnud sügavalt oma toitumisharjumusi ja mõtteviisi. Selleks, et muutused jääksid püsima, peavad nad saama osaks identiteedist. Samuti on mõned lühiajalised dieedid olnud üsna ekstreemsed, mis polegi mõeldud olema jätkusuutlikud.  Enne rasedust oli mul just hea periood, liikusin palju ja toitusin ter

Päevareis Helsingi tõi mitu ootamatut taipamist

V ahel on selleks, et mingite sügavamate taipamisteni jõuda, vaja keskkonna vahetust, sest uues keskkonnas töötab meie aju teistmoodi. Kogesin seda ise mõned päevad tagasi kui tegime perega Helsingisse väikese päevareisi. Jagangi siinkohal neid taipamisi ning ka meie kogemust lapsega Helsingisse reisimisest.   Oskar Tallinki laevas Tegin enne reisi korralikku eeltööd ja võrdlesin erinevate laevafirmade (Tallink, Viking Line, Eckerö Line) hindu, väljumisaegu ja toidu pakkumisi.  Teiste laevafirmade hind oleks olnud ehk pisut soodsam, aga meie valisime Tallinki, mille kasuks rääkisid väljumisajad, mis lapsega reisimise puhul on väga olulised. Meie reis väljus hommikul 10.30 ja tagasi sõit Helsingist algas 19.30. Teiste laevafirmadega oleks päev meie peaaegu kolmese jaoks läinud liiga pikaks. Uursin ka seda võimalust, et minna ühe laevafirmaga ja tulla teisega, aga edasi-tagasi reisi hinnad tulevad soodsamad, seega on mõistlikum mõlemad suunad sõita sama ettevõttega.  Meie võtsime nii min

Astusin mugavustsoonist välja!

M a pole nüüd päris pikka aega jälle kirjutanud ja selleks on olnud erinevaid põhjuseid. Aasta esimene pool oli tõesti töine ja sealt edasi hakkasid hoogu koguma suured sisemise heitlused, et kuidas siis tööalaselt edasi toimetada. Ühes punktis otsustasin, et lähen endisele töökohale tagasi, kust lapsepuhkusele jäin. Alustasin juunis, just siis kui teised hakkasid vaikselt suvesuminas kulgema. Ehkki minu endised töökaaslased võtsid mind soojalt vastu, hakkas mul erinevate asjade kokkujuhtumise pärast siiski ühel hetkel "rinnus pigistama". Pidin nentima, et nii mina ise, kui ka suurem organisatsioon, kuhu meie asutus kuulus, oli vahepeal muutunud ja nii ei kulgenud kõik päris nii nagu olin endale ette kujutanud. Viljandi folgi viimasel päeval, Paabli kontserdil, lihtsalt lahistasin nutta sellest suurest segadusest, mis mu sees oli. Mu hing karjus, et ta tahab luua oma loomingut ja ajada oma asja, aga mõistus ütles, et see ei ole majanduslikult võimalik. Selles tupikutundes ela